Sajandite pikkune lugu
Koguduse juured ulatuvad 13. sajandisse. Praegune kivikirik kujunes 15. sajandi teisel poolel; sajandi lõpus sai sellest kolmelööviline gooti kodakirik. Üks vanemaid säilinud kunstiväärtusi on 1490. aastatest pärinev saarepuust krutsifiks.
Kirik on läbi elanud sõdu ja tulekahjusid. Iga põlvkond on jätnud siia oma jälje, hoides pühakoda paigana, kuhu tullakse Jumala sõna kuulama ja palvetama.
Kirik ja eesti kultuur
Kadrinaga on seotud mitu eesti kirjakeele ja kultuuri edendajat. Siin teenis esimese eesti keele grammatika avaldanud Heinrich Stahl. Reiner Brockmann tõlkis kirikulaule ja kirjutas eestikeelset luulet. Arnold Knüpffer uuris eesti keelt ning kogus rahvaluulet.
Pilgud ajaloole
15. sajand
Kivikiriku ehitamine ja võlvimine. Kujuneb tänaseni äratuntav pühakoda.
1895
Kadrinasse jõuab Peterburi Jeesuse kirikust praegune orel.
1941
Sõjatules saavad kannatada kiriku torn, katus ja käärkamber. Pääsenud sisemus võimaldab teenistusi jätkata.
2014
Lõpeb oreli põhjalik remont.
Lühiülevaate allikas: Kristjan Luhamets, „Koguduse lugu: Kadrina kogudus”, e-Kirik, 23.06.2022.
Tule kirikusse
Jumalateenistused kuu 2. ja 4. pühapäeval kell 11. Muul ajal külastamise võimalus lepi kokku kogudusega.